kommentaar – See, kes kirjutas psalmi 104, alustab kutsumisega ennast Issandat õnnistada ja hämmastab loomingu suurust ja ilu ning kiidab Jumalat tänuga. Ta mõtleb, kuidas Jumal tunnustaks teda oma suveräänsuses, mis hõlmab kogu universumit, kui hiilgavat valgust, mis valgustage inglid taevas.
Laul 104 on täielik
Õnnistagu Issandat, mu hing, Issand, mu jumal, kui suur sa oled! Riietunud majesteetlikult ja hiilgavalt,
[2] vahevööna valgusesse mähitud. Venitate taevast nagu kardin,
[3] ehitage oma eluruum vee peale, tehke oma vankrid pilvedest, kõndige tuule tiibadel;
[4] tehke oma tuulte käskjalad, vilkuvate leekide ministrid.
[5] Te rajasite maa selle alustele, see ei kõla kunagi.
[6] Ookean ümbritses teda nagu vahevööst, veed katsid mägesid.
[7] Teie ähvardusel nad põgenesid ja teie äikese möirgamisel värisesid.
[8] Mäed tekivad, orud laskuvad kohta, mille olete neile määranud.
[9] Olete seadnud vete jaoks piiri: nad ei lähe sellest mööda ega naase maa katmiseks tagasi.
[10] Laske vedrudel orgudesse voolata ja mägede vahel voolama;
Soovitatavad näidud- Laul 76: täielik, kommentaar
- Laul 62: täielik, kommentaar
- Laul 102: täielik, kommentaar
- Laul 6: täielik, kommentaar
- Laul 20: täielik, kommentaar
[11] sellest joovad kõik metsalised ja agoonid kustutavad janu.
[12] Nende kohal elavad taeva linnud, laulavad okste vahel.
[13] Niisutate oma kõrgetest eluruumidest mägesid, teie tööde viljad said maad küllastunud.
[14] Inimeste teenimiseks kasvatage karja ja heina heina, et ta saaks maalt toitu:
[15] vein, mis rõõmustab inimese südant; õli, mis paneb ta näo särama, ja leib, mis säilitab tema elujõu.
[16] Issanda puud on rahul, tema istutatud Liibanoni seeder.
[17] Seal pesitsevad linnud ja küpressidel on toonekurg.
[18] Seemikute jaoks on need kõrged mäed, kaljud on iraaklaste jaoks varjupaik.
[19] Aastaaegade tähistamiseks tegite kuu ja päikest, mis tunneb selle päikeseloojangut.
[20] Hajuta pimedust ja saabub öö ning kõik metsalised rändavad;
[21] lõvid möirgavad saagiks otsides ja paluvad Jumalalt oma toitu.
[22] Päike tõuseb, nad taganevad ja ropendavad tihedalt.
[23] Siis läheb mees oma töö nimel õhtuni välja.
[24] Kui suurepärased on, Issand, su tööd! Tegid kõik targalt, maa on sinu olendeid täis.
[25] Siin on avar ja tohutu meri: seal nummerdavad noored ja suured loomad.
[26] Laevad kihutavad teda, teie poolt vormitud Leviathani, et ta saaks selles lõbutseda.
[27] Kõik ootavad, et saaksite neile õigel ajal toitu anda.
[28] Pakute selle, nad võtavad selle üles, avate käe, nad on kaupadega rahul.
[29] Kui peidate oma näo, ebaõnnestuvad nad, võtavad hinge kinni, surevad ja naasevad oma tolmu juurde.
[30] Saatke oma vaim, nad on loodud ja te uuendate maakera.
[31] Issanda au on igavesti; rõõmustage Issandat tema tegude üle.
[32] Ta vaatab maad ja paneb selle hüppama, puudutab mägesid ja nad suitsetavad.
[33] Ma tahan laulda Issandale seni, kuni elan, laulda oma Jumalale, kuni olen olemas.
[34] Olgu mu laul talle meelepärane; minu rõõm on Issandas.
[35] Patused kaovad maast ja õelaid pole enam olemas. Õnnistagu Issandat, mu hing.
