Valik Marche vanasõnu, ütlusi ja idioome, mida Marche'is enim kasutatud on, sealhulgas tõlge itaalia keelde, et anda tunnistust oma rahva tarkusest.
Marches ’idioomid
- Sci nasci purittu, suri ka straccu. (Kui sündite vaesena, surete ka väsinuna)
- Lassa võtab moje ära. (Jätke rahule, ta sai oma naise ära viia)
- Quanno räägib neid siin, tõde paneb ta kinni. (Kui raha räägib, siis tõde vaikib)
- Bordei s'arfànn d'pezza. (Lapsed moodustavad tüki)
- Mu hambad on rohkem hambaarst kui ma. (Hambaarst sööb mu hammastega rohkem kui mina)
- Kuna peremees on uks, on see märk, et vin on kurb. (Kui kõrtsmik seisab ukse ees, on see märk, et ta vein on halb)
- Kodune cojó tunneb rohkem kui sadat, mida tuntakse casa d'ardri's. (Loll oma majas teab rohkem kui sada saputellit teiste majas)
- Cassa da mortu, vestitu, mis ei klapi. (Surnud rind on ainus kleit, mis ei kortsu)
- Parem haiseb 'de vi' kui püha djo. (Veini lõhn on parem kui püha õli)
- Liiga palju kukke on cantà juures, isegi kui see kunagi jornu. (Laulmiseks on liiga palju kukke, kunagi pole päeva)
Soovitatavad näidud- Heebrea vanasõnad: ütlemised ja idioomid
- Eskimote vanasõnad: ütlemised ja idioomid
- Rumeenia vanasõnad: ütlemised ja idioomid
- Vanasõnad õnne kohta: populaarsed ütlemised
- Kalabari vanasõnad: ütlemised ja idioomid
- Kurjus ei vii mangot kohvikusse. (Kurjus ei soovi ka koeri)
- Quanno trona ja lu monde d'Angona, pija li bovi ja laôra. (Kui Ancona mäel müristab, võta härjad kinni ja tee tööd)
- El Signore mannas on mul rõivaste järgi külm. (Issand testib igaüks vastavalt oma võimetele)
- Po tené lo gra see spica? Ta toppis jende, mida ta ei öelnud. (Kas saate takistada nisul kõrvu tegemast? Nii et inimesed saaksid rääkida)
- Naist ja tuld tuleb kõditada. (Naist ja tuld tuleb sageli kiusata)
- Tükk ravi "l", tükk ravi "lpro". (Natuke jookseb koer, natuke jänes jookseb)
- El zzumàru carégia el vì e béve l'aqua. (Eesel kannab veini ja joob vett)
- Messy Joendu teeb triibuleeritud vanaduse. (Räpane noorus, murelik vanadus)
- Kahju ei tehta, sest see on patt. Nunnal läheb hästi, sest see on räpane. (Ärge kahjustage, sest see on patt. Ärge tehke head, sest see on raisku läinud)
- Kes maksab hilja ette, on hullu või hilinenud. (Kes maksab varakult või on hull või ülendatud)
Marsib ütlemisi
- Kes magna ja ei kutsu, kui hõõrub mõnda molica. (Kes sööb ja ei kutsu, võib iga puru lämbuda)
- Varbiere paneb sind fliisima, see teeb sind guappo, femmena teeb lolliks. (Juuksur teeb teid ilusaks, vein teeb teid guappo, naine teeb teid lolliks)
- Sci nasci purittu te ricchi ricchi, sci nasci stupetu ei jäänud siis terveks. (Kui sündite vaesena, võite rikkaks saada, aga kui loll sündite, ei saa te paraneda)
- Noored käivad rühmades, täiskasvanud paaris, vanad on üksi. (Noored käivad rühmades, täiskasvanud paarides, vanad on üksi)
- Amigu kadedus on 'l pègiu nemìgu. (Sõbra kadedus on halvim vaenlane)
- Kui ta langeb, härra on ta klõpsanud, kui ta langeb "poretto adè" purjus. (Kui härrasmees kukub, tähendab see, et ta on libisenud, kui vaene mees kukub, tähendab see, et ta on purjus)
- Elu on nagu sibul: mida rohkem te sellest läbi sirutate, seda rohkem see haigeks teeb. (Elu on nagu sibul: mida aeg edasi, seda rohkem paneb nutma)
- Peate pead jagama 'kogemust. (Sul on ainult oma pea, et oma kõrvu lõhestada)
- Fidži ciuchi, mured ciuchi, suur fidži, suur häda, nüri fidži kahekordistunud häda. (Väikesed lapsed väikesed mured, suured lapsed suured mured, abielus lapsed kahekordistasid mured)
- Le cerque ei melangeeri. (Tammed ei tee apelsine)
- kellel on mõlk, 'en c'ha' l pannil; kellel on 'l sacc,' en c'ha 'l gran. (Kellel on hambad, kellel pole leiba; kellel on kotti, kellel pole nisu)
- Sème kõik 'naised inimesed, aga nën sèmë all' na mende. (Me oleme kõik samad inimesed, kuid me pole kõik sama meelt)
- De prepotendi on kolm: kellel pole midagi, lu papa, lu rre. (Kiusajaid on kolm: kellel pole midagi, paavst, kuningas)
- Saidil "Ma olen varga natukene varjatud" kaevatakse ta röövitud käest. (Selles karedas maailmas võib varas röövitud kaevata)
- Mees tra du dame mängib salaami osa !. (Kahe daami vaheline mees mängib salaami osa)
- Armastus on vaevustest kõige vastupidavam, see kestab kümme kuni üheksakümmend aastat. (Armastus on visatlikum kui vaevused, see võib kesta kümme kuni üheksakümmend aastat)
- Chi pija moje, pija guai chi no ’pija no je manga kunagi. (Need, kes võtavad naisi, saavad mured, aga ka need, kes ei võta, probleeme on palju)
- Neile 'joeni, kui' mbara vanast ajast. (Et noor olla, õpid vanast)
- Naine näitab aastaid enne hommikusööki, mees pärast õhtusööki. (Naine näitab aastaid enne hommikusööki, mees pärast õhtusööki)
- Le bott del vin bon ja omm brèvi fnischn perst. (Tünnid heast veinist ja tublidest meestest lõpevad varsti)
Marche vanasõnad
- Li fiji villitti, kui neid siduda. (Ilusad lapsed sünnivad vaestes peredes)
- Quadrini ja santidà: need, kellel see on, ütlevad seda, need, kes ütlevad, et seda pole. (Raha ja pühadus: kellel see on, see ei ütle seda, kes ütleb, et tal on, sellel pole seda)
- Lo vi teeb kolm käiku: jò la panza peas, kooseisu vahel. (Veini läheb kolmes kohas: kõhus, peas ja reite vahel)
- Tagasihoidlikkus on andekate keskpunkt. (Tagasihoidlikkus on ande harjumus)
- Ma mandan vett ülespoole. (Raha paneb vett ülespoole minema)
- Kes aega kaotab, valab selle sinna merele. (Need, kes raiskavad aega, valavad veini merre)
- 'Igal ajaloo-aastal tuhat häbi ja' au. (Iga saja aasta pikkune ajalugu, tuhat häbi ja au)
- Kui abiellud, "rokib naine vella sind. (Kui abiellud ilusa naisega, pead olema vaoshoitav)
- See on megghie sündinud viljakas, mida figucchi de re uuesti ei tee. (Parem on õnnelik olla kui kuninga lapsed)
- Lu esimene viceroy teenib janu, lu sicunnu õnne järele, lu terzu naudingute jaoks, lu quartu 'mpriacasse järele. (Esimene veini klaas janu kustutamiseks, teine rõõmu pärast, kolmas naudingu jaoks, neljas joobmiseks)
- Majas ja condendo südamikus on see väärt rohkem kui vèndot täis hoone. (Maja ja õnnelik süda on väärt rohkem kui tuult täis palee)
- Pettunud preestrid, väljatõstetud friigid, relvastatud sõbrad ja soojendatud kavaod polnud head. (Kiirustatud preestrid, väljatõstetud friikad, lepitatud sõbrad ja kuumutatud kapsad pole kunagi head)
- Teil on natuke rohkem, sellest saab pasha, nii palju haisete sembre de carzolà. (Võite rikkaks saada, muutuda silmaga nähtavaks, kuid lõhnate alati nagu kingsepp)
- Nunna zze sbùgia nimetamiseks còrnu. (Vestlus ei lahti probleeme)
- Kes ei taha oma riideid kanda, ei taha kristlikust tiivast mööda minna. (Kes ei armasta loomi, ei armasta ka inimesi)
- Sind ei armastata kunagi, kui sa ainult vihastad. (Teid ei armastata kunagi, kui mõelda ainult iseendale)
- Kui ta teab, kas ta on sündinud, kuid mitte siis, kui ta teab, kas ta on rohkem. (Me teame, kuidas me sünnime, kuid me ei tea, kuidas see lõppeb)
- Aecce sembre da fa 'adè' n sec pe 'ei vanane. (Vananemine on alati saladus, et mitte vananeda)
- Quanno ütleb halvasti, et närite ka lambaid. (Kui läheb valesti, hammustavad ka lambad sind)
