kommentaar – Laulus 18 tähistab autor ohtlike olukordade alt väljumist väga kõnekate sõnadega, et tunnistada, et nii paljudest lõksudest vabanemine on talle andnud tohutu usalduse Jumala abi vastu, andes talle kindluse, et ta suudab võidukalt välja tulla ka neil aegadel tulevad.
Laul 18 on täielik
[1] Koorimeistrile. Taaveti, Issanda sulase, kes pöördus selle laulu sõnad Issanda poole, kui Issand vabastas ta kõigi oma vaenlaste väest,
[2] ja Sauli käest. Ta ütles: "Ma armastan sind, Issand, mu jõud,
[3] Issand, mu kalju, minu kindlus, mu vabastaja; mu jumal, mu kalju, kust ma peavarju leian; minu kilp ja põrm, minu võimas pääste.
[4] Kutsun Issandat üles, kiitust väärt ja ma pääsen oma vaenlaste eest.
[5] Surmalained ümbritsesid mind, tormavad torrentid raputasid mind;
[6] allilma paelad ümbritsesid mind juba juba, surelikud varitsused haarasid juba mind.
[7] Hingates kutsusin Issandat, ahastuses hüüdsin oma Jumala poole: tema templist kuulas ta mu häält, mu hüüd tuli tema kõrva.
[8] Maa raputas ja raputas; mägede vundament rappus, need raputasid, sest ta oli nördinud.
[9] Tema ninasõõrmetest tõusis suits, suust õlitas tulekahju; Temast tulid kuumad söed.
[10] Ta laskis taeva alla ja laskus jalge alla tumedasse süngusse.
Soovitatavad näidud- Laul 76: täielik, kommentaar
- Laul 62: täielik, kommentaar
- Laul 102: täielik, kommentaar
- Laul 6: täielik, kommentaar
- Laul 20: täielik, kommentaar
[11] Ta sõitis keerubiga ja lendas tuule tiibadele hõljudes.
[12] Ta mässis end pimedusse, kui loori, tumedad veed ja paksud pilved teda katsid.
[13] Oma hiilguse ees hajusid pilved rahe ja kuumade söedega.
[14] Issand tuiskas taevast, Kõigekõrgem tegi oma hääle kuuldavaks: rahe ja kuumad söed.
[15] Ta viskas nooled laiali ja hajutas neid, lõi välguga elektrilöögi ja võitis.
[16] Siis ilmus merepõhi, avastati maailma alustalad teie ohuks, Issand, teie viha puhkemiseks.
[17] Ta sirutas käe ülalt ja võttis mind, tõstis mind suurtest vetest,
[18] ta vabastas mind võimsatest vaenlastest, neist, kes mind vihkasid ja olid minust tugevamad.
[19] Nad ründasid mind hukatuse päeval, kuid Issand oli minu tugi;
[20] viis ta mu välja, vabastas mind, sest ta armastab mind.
[21] Issand kohtleb mind minu õigluse kohaselt, maksab mulle tagasi vastavalt minu käte süütusele;
[22] kuna ma olen pidanud Issanda teid, ei ole ma mõistvalt hüljanud oma Jumalat.
[23] Tema kohtuotsused on kõik minu ees, ma ei ole tema seadust minu juurest tagasi lükanud;
[24] kuid puutumatu, ma olen temaga olnud ja olen süüst teadlik.
[25] Issand teeb mind vastavalt minu õiglusele, süütusele, mis mul on tema silme ees.
[26] Hea mehega on sul hea kogu mehega, kellega sa oled terve,
[27] puhta mehega oled puhas, perverssega oled kaval.
[28] Sellepärast, et säästate alandlike inimesi, kuid langetate uhketel silmi.
[29] Sina, Issand, oled minu lambi valguses; mu jumal valgustab mu pimedust.
[30] Koos teiega alustan ma võõrustajate vastu, koos Jumalaga ronin üle seinte.
[31] Jumala tee on sirge, Issanda sõna proovitakse tulega; ta on kilp neile, kes temas varju leiavad.
[32] Sest kes on Jumal, kui mitte Issand? Või kes on kalju, kui mitte meie Jumal?
[33] Jumal, kes riietas mind jõuliselt ja tegi mu tee terveks;
[34] ta andis mulle tagantjärele paindlikkust, kõrgustel pani ta mind kindlalt seisma;
[35] treenis ta mu käsi lahinguks, käsivarsi pronksvööri sirutamiseks.
[36] Olete andnud mulle oma päästekilbi, teie parem käsi on mind toetanud, teie headus on pannud mind kasvama.
[37] Olete sillutanud mulle tee, mu jalad pole kõõrdunud.
[38] Ma jälitasin oma vaenlasi ja liitusin nendega, ma ei tulnud tagasi, ilma et oleksin neid hävitanud.
[39] Ma lõin neid ja nad ei tõusnud üles, nad kukkusid mu jalge alla.
[40] Olete mind sõja eest riietanud, mu volinikud on minu alla voldinud.
[41] Olete näidanud mu vaenlastele selja, te olete laiali lasknud kõik, kes mind vihkasid.
[42] Nad nutsid ja keegi ei päästnud neid, Issanda poole, kuid ei vastanud.
[43] Nagu tuule tolm puistasin ma neid laiali, trampisin nagu muda tänavatel.
[44] Te olete mind mässude eest inimeste eest põgenenud, asetanud mind rahvaste eesotsas. Inimesed, keda ma ei tundnud, teenisid mind;
[45] mind kuuldes kuulasid nad mind kohe, võõrad otsisid mu poole,
[46] nad osutusid kahvatuks võõraks meheks ja värisesid peidikutest.
[47] Elagu Issand ja õnnistagu mu kalju, et mu pääste Jumal ülendataks.
[48] Jumal, makske mulle kätte ja andke inimestele oma ikkele,
[49] põgenete raevunud vaenlaste eest, panite mind triumfeerima oma vastaste üle ja vabastama mind vägivaldsest inimesest.
[50] Selle eest, Issand, kiidan teid rahvaste seas ja laulan teie nimel rõõmuhümne.
[51] Ta annab kuningale suuri võite, näitab end ustavalt oma pühitsetule, Taavetile ja tema järeltulijatele igaveseks.
