kommentaar – Laulus 14 kirjeldab autor isiklikku olukorda, kus ta ümbritseb halbu asju, mis tema ümber juhtub, kuid viskab oma hirmud õelate peale, olles kindel, et need värisevad hirmust, kuna nad ei korda palveid Jumala ees.
Laul 14 on täielik
[1] Koorimeistrile. Di Davide. Loll arvab: "Jumalat pole." Nad on korrumpeerunud, teevad halvustavaid asju: keegi ei käitu enam hästi.
[2] Taevast pärit Issand kummardub inimeste poole, et vaadata, kas on olemas salvei: kui on keegi, kes otsib Jumalat.
[3] Kõik on eksinud, kõik on rikutud; keegi ei tee enam head, isegi mitte üks.
[4] Kas kõik õelad, kes söövad minu rahvast nagu leiba, ei saa midagi aru?
[5] Nad ei kutsu Jumalat esile: värisevad hirmust, sest Jumal on õiglaste rass.
[6] Tahad segi ajada vaeste lootusi, kuid Issand on tema varjupaik.
[7] Iisraeli päästmine tuleb Siionist! Kui Issand toob oma rahva tagasi, rõõmustab Jaakob ja Iisrael.
