Mida Ljubljanas näha, marsruut sisaldab peamisi monumente ja huviväärsusi, sealhulgas Püha Nikolause katedraal, Predjama loss ja Püha Peetri kirik.
Turismiinfo
Sloveenia pealinn Ljubljana asub riigi keskosas Ljubljanica jõe ääres, mis moodustab kesklinnas kurvi ja koosneb Gruberi kuivenduskanalist, mis pärineb aastast 1780.
Piirkond, kus linn asub, oli tihedalt külastatud väga varakult, kuna see asus Pannonia tasandikul ja Alpides geograafiliselt paiknevate marsruutide loomulikul läbimisel, ühelt poolt Vahemere poole ja teiselt poolt Itaalia poole.
Vanimad leiud pärinevad eneoliitikast ja pronksiajast, kui elanikud elasid soostiku serval asuvatel vaiadel.
Linna seest leiti varajasest rauaajast pärit nekropol ning künkal leiti palju jälgi Hallstati ja La Tène'i ning illyrite kultuurist, mida kutsuti seda kohta Emonaks.
Pärast kogu piirkonna Rooma vallutamist aastal 48 eKr kutsus linna Augusto Iulia Emona linnaks aastal 34 AD.
Sellest sai Rooma maanteesüsteemi keskus ja see muutus väga oluliseks kuni languseni, mis algas kõigepealt Taurisci rünnakutega ja seejärel hunnidega, kes hävitasid selle 451. aastal.
Esimesed slaavi hõimud saabusid 6. või 7. sajandil, leidsid linna asustamata ja asustasid jõe ja künka vahelisele alale, mis oli 8. sajandil kindlustatud.
9. sajandil langesid need hõimud franklaste ülemvõimu alla ja sageli kannatasid ungarlaste rünnakud.
Linnat mainitakse esimest korda slaavi nimega Luwigana 1144. aasta dokumendis.
Aastal 1284 asus linn Ottokar II Böömimaa hertsogist Gorizia krahvkonda ja hiljem kuni Naturaleoni sõdade ajal lühikese intervalliga kuni 1918. aastani Habsburgide võimu alla.
Soovitatavad näidud- Portoroz (Sloveenia): mida näha mere ja spa vahel
- Postojna (Sloveenia): mida koobastes näha
- Rogaska Slatina (Sloveenia): mida vaadata spaas
- Ptuj (Sloveenia): mida näha
- Ljubljana (Sloveenia): mida näha pealinnas
Pärast Austria-Ungari impeeriumi lõppu läks Ljubljana üle Jugoslaavia kuningriiki ning 1941. aastal sai linn ja kogu Alam-Carniola Itaalia provintsiks Venezia Giulia piirkonnas.
1945. aastal pärast telje lüüasaamist loovutasid Sloveenia natsionalistlikud rühmitused ja Saksa väed Tito kommunistliku armee ning linn integreeriti Jugoslaavia Föderaalsotsialistlikku Vabariiki kuni iseseisvuse saavutamiseni 1991. aastal.
Sajandite jooksul on Ljubljanat tabanud maavärinad, eriti aastatel 1511 ja 1895. Kantud kahjud ja hilisemad rekonstrueerimised on mõjutanud linna arhitektuuri, mida tänapäeval esitletakse erinevates stiilides.
Mida näha
Ajaloolises kesklinnas paistavad silma barokk- ja juugendstiilid.
Barokkstiilis San Nicola katedraali kujundas jesuiit Andrea Pozzo Rooma Gesù kiriku näitel.
Ajaloolisest keskusest lõuna pool asuvas küngas asub kaljus Predjama loss, kus kaheksanurksest tornist alates on võimalik imetleda kogu Alpi ringi koos Triglavi tipuga põhjas ja idas Sava tasandikuga.
Loss, mida mainiti juba 1144. aastal, ehitati Rooma kindluse jäänustele, mis omakorda püstitati rauaaja asulale.
Muud arhitektuuriliselt huvitavad tööd on San Pietro kirik, Frantsiskaani koguduse kirik, Kolmsild ja Draakoni sild.
