Reisijuht Aafrikasse, kasulik teave mandri territooriumi, kliima, hüdrograafia, taimestiku ja loomastiku kohta, mis hõlmab viiendiku maismaast.
Aafrika lühidalt
- Komponentide olekute arv: 65
- Pindala ruutkilomeetrites: 30.312.506
- Rahvastik: 854 967 000 (2003. aasta esimene pool)
Geograafia ja territoorium
Aafrika kulgeb üle 30 miljoni km. ruudud, mis võrdub viiendiku maaga. See on kompaktse kujuga, massiivne põhjaosa on suunatud läände ja lõunaosa on kolmnurga kujuga, suunaga lõuna poole.
Selle rannik on põhjas peaaegu alati madal ja tasane ning lõunas halvasti liigendatud ja kõrge. Mõned saared, mis on osa Aafrikast, on: India ookeanis, Madagaskar, Seišellid, Komoorid, Socotra. Atlandi ookeanis: Cabo Verde, Bioko, Sao Tomé, Sant’Elena, Kanaari saared, Ascension, Madeira.
Mandrit ühendab Euroasiaga Suessi saar (lõikab homonüümne kanal), põhjas on Vahemeri, idas India ookean ja Punane meri, läänes Atlandi ookean.
kliima
Aafrika lõikab ekvaator pooleks ja ulatub umbes 4/5 troopikaalal. Ekvatoriaaltsoonis on temperatuurid kõrged, madalad hooajalised temperatuurikõikumised ja aastaringselt rikkalik sademete hulk.
Sellest vööndist põhjas ja lõunas on kaks troopilise kliimaga piirkonda, kus kõrge temperatuur ja tundlikumad aastased temperatuurivahemikud on ning vihmaperioodid vahelduvad ühe või kahe kuiva perioodiga.
Sahara, Kalahari ja Namiibia piirkondades on kõrbekliima väga kõrge temperatuuriga suvehooajal, tugevad aasta- ja ööpäevased temperatuurimuutused, väga vähe või olematuid sademeid. Põhja- ja lõunapoolsetes äärepoolseimates piirkondades on kliima pigem Vahemeri, kus on pehmed talved ja suved, kus temperatuurid pole liiga kõrged. Vihmad on Kapimaa piirkonnas suvised ja põhjas talved.
hüdrograafia
Aafrika mandril asuvad suured mereäärsed veekihid, näiteks Tšaadi ja Ngami järved. Enamik järvi hõivab mõne lõigu (Alberto, Turkana, Kivu, Edoardo, Tanganica, Niassa) lõikude põhja. Victoria järv on Aafrika suurim järv ja üks suuremaid maailmas.
Suur osa Ida-Aafrika vetest suubub Niiluse jõkke, mis suubub Vahemereni. Ekvatoriaalveed suubuvad Kongo või Zaire'i jõkke, mis suubub Atlandi ookeani. Zambezi ja Limpopo jõgi viivad Kesk- ja Lõuna-Aafrika veed India ookeani.
Atlandi ookeani suubuv Nigeri jõgi toob Kesk-Lääne-Aafrika veed, Orange'i jõgi aga lõunapoolsete piirkondade veed Atlandi ookeani. Sahara ja Kalahari piirkonnas puuduvad veeteed.
floora
Põhjapoolsetes äärepoolseimates piirkondades, kus kliima on Vahemere piirkond, kasvatatakse nisu, riisi, kaunvilju, puuvilla, kohvi, tubakat ja on taimi, näiteks mänd ja tamm. Kõrbepiirkondade oaasides kasvavad datlipalmid, teravilja- ja köögiviljakultuurid.
Soovitatavad näidud- Ajalugu Egiptusest
- Füüsiline geograafia Aafrika
- 7-päevane teekond Marokos: 18 unustamatut kohta
- Nuweiba: mida vaadata Aqaba lahe ja Siinai vahel
- Andrafiabe: Madagaskari kauneim koobas
Roheliste steppide ja savannidega subtroopilised alad tervitavad selliseid hiiglaslikke puid nagu baobab, sümfoor, leivapuu. Tunnelimetsad katavad suuri ojasid.
Ekvatoriaalpiirkonnas on läbitungimatud vihmametsad, mille väärismetsad on näiteks tiikpuu, roosipuu, mahagon, eebenipuu. Suhkruroog, banaan ja kautšuk on troopiliste alade taimed.
fauna
Kõrbetes on kaameleid ja dromedaare. Parasvöötmes on lisaks Vahemere piirkonna loomadele ka krokodille, hüenasid, šaakalid, harilikke herneid, raisakotkaid. Gazellid, antiloobid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad, jaanalinnud, lõvid, leopardid elavad steppides ja savannides.
Metsades leidub erinevaid ahviliike, putukate, roomajate ja lindude lõpmatuseni.
